Valge peakapsas "Minica" F1

Valge peakapsas ''Minica'' F1.
Varaseim kõigi varavalmivate sortide seas: vegetatsiooniperiood 70 päeva. 
Kapsapead on ümarad, keskmise tihedusega, massiga 0,5-1,0 kg, head maitseomadused, väga ühtlased, suhteliselt vastupidavad lõhenemise suhtes.
Kasutatakse värskelt, sort on sobilik kiireks koristuseks, enamik saagist valmib üheaegselt, võimalik on väga varane istutus, kevadised taimed taluvad külma kuni -5 °C.
Lehed on sellel sordil õrnad, sisaldavad piisavalt C vitamiini, sobib kasulike ja maitsvate salatite valmistamiseks, saab valmistada mahla ja muid koduseid roogi.
See hübriidsort on vastupidav külmale, talub kuni -4 °C. Külvamine: 20.03-10.04.
Agrotehnika iseärasused: kasvatatakse avamaal, varavalmiv sort suviseks kasutamiseks.
Vastupidav peade lõhenemisele. Kannatab külma -2 -4 °C.
1,0 g = 250-300 seemet.

* Varaste kapsasortide istutamisel tahetakse saaki saada suve alguses või keskpaigas. Igal regioonil on oma optimaalne külvi aeg istikute ettekasvatamisel. Kuid on vaja meeles pidada, et kapsas on valguslembeline kultuur ja väga varaste külvide korral (veebruaris nagu soovitavad mõned spetsialistid) on vaja anda lisavalgust. Peale selle ei tohi jätta tähelepanuta taimede väljaistutamise aega avamaale või kile alla.
Kuidas arvestada külviaega?
Väljaistutusajast võetakse maha optimaalne istiku kasvuaeg 45-50 päeva (mitte rohkem) ja saamegi külviaja taimede ettekasvatamiseks. Eestis võib varaste sortide külve kasvuhoones hakata tegema 10-25 märtsini. Esimese saagi saab sel juhul juuli lõpus. Mullasegu tehakse varem valmis. Tubastes tingimustes võib külvata 20-25 märts. Kasutatakse mättamulda ja kõdu millele on lisatud turvast ja liiva või saepuru. Põhiline on, et muld ei oleks nakatatud haigustekitajatest, mis nakatavad taimi. Muld väljaistutuseks valmistatakse ette sügisel.
Enne seemnete külvi võib kasutada seemnete töötlemist kasvuregulaatoritega. Seemneid kastetakse kasvuregulaatorisse vastavalt õpetusele. Samuti töödeldakse ka mulda.
Seemned külvatakse kasti või potti 3-4 cm vahedega. 2-3 päeva enne tõusmete massilist ilmumist alandatakse t* +12...14 °C-ni, et tõusmed ei veniks välja. Kui kast või potid on aknalaual piirake need toaõhust. Tugevalt kastetakse enne külvi või kohe peale külvi.
Tõusmete liigne kastmine kutsub esile taimede haigestumise juuremädanikku. Tuleb jälgida, et taimed ei kuivaks läbi kuna meie toa õhk on väga kuiv. Tõusmeid võib kasta tilkmeetodil toasooja kaaliumpermanganaadi lahusega. 10-12 päeva peale tõusmete ilmumist (1 pärislehe faasis) pikeeritakse taimed pottidesse läbimõõduga 7-11 cm.
Mulla segu on sama mis külvi korral. Peale pikeerimist hoitakse t* +18 +20 °C, seejärel alandatakse päeval +15 +18 °C ja öösel +10 +12 °C. Kui on võimalus, kasvatatakse pikeeritud taimi (5x5 cm) soojendatavas kilekasvuhoones, kuhu istutatakse hiljem kurgid või muu köögivili. Kasta tuleb vähe kuid on vaja meeles pidada, et mulla läbikuivamine soodustab taimede vananemist, seega vähendab saaki.
Esimene väetamine tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist virtsalahusega (1:10) millele lisatakse 3 g superfosfaati 1 liitri kohta või linnusõnniku leotisega (1:15). Teise ja kolmanda väetamise võib teha samade lahustega, võib aga anda lämmastikku 3-4 g, fosforit 4 g ja kaaliumi 2 g liitri vee koht
Soojade ilmadega võib taimekastid tõsta rõdule kuid öökülmade ohu korral tuua kindlasti ööseks tuppa tagasi. Kasvuhoonet tuleb istikute kasvatamisel tuulutada. 7-10 päeva enne taimede istutamist tuulutatakse kasvuhoonet.
Toas kasvatatud taimi karastatakse. Istik omab varase külvi korral (märtsi keskel) 5-6 pärislehte, või 4 lehte kui on külvatud märtsi lõpus. Taime pikkus peab olema juure kaelast lehtede alguseni mitte üle 3 cm, tumerohelist värvi, juurekael violetne või tumerohelist värvi, ei tohi esineda juuremädaniku tunnuseid.
Varane kapsas istutatakse olenevalt ilmaoludest avamaale aprilli viimastel, mai esimestel päevadel, kilekasvuhoonesse või katte alla 2 nädalat varem. Istutusskeem 60x35x40 või 50x50 cm.
Kasvupind peab olema toiteaineterikas ja põhjatuulte eest kaitstud. Istikud istutatakse korralikult kastetud aukudesse ja kaetakse pealt 2-3 cm mullakihiga. 10 päeva peale istutamist antakse pealtväetist, (0,5%) ammooniumsalpeetri lahust.
Teist korda väetatakse aktiivse lehekasvu ajal. Keskvarased sordid külvatakse 20-25 aprill ja keskhilised sordid 15 aprill. Väljaistutamise ajaks peavad taimed olema 30-35 päeva vanused. Sellepärast tuleb külviaega korrigeerida vastavalt ilmastikule ja regioonile. Külv tehakse ajutise kilekatte alla peenardele (kui kevad on soe) või külma kilekasvuhoonesse. Seemned külvatakse 5x5 cm.
Kuivade seemnetega külvamisel ilmuvad tõusmed 3-6 päeva pärast. Kui taimi vajatakse vähe võib neid ette kasvatada ka pottides. Seemneid külvatakse 3-4 tk. ühte potti milles on segu (mättamulda ja kõdu ning liiva ja turvast kõiki võrdsetes osades). Kahe nädala pärast jäetakse igasse potti kasvama vaid üks taim, kõige tugevam. Mullasegu juurde ei lisata, et ära hoida juurepõletikku ja ebajahukastet. 2 pärislehe faasis tehakse esimene väetamine lahusega - ammooniumsalpeetrit 3-4 g 1 liitrile veele. Ühele m2-le antakse 5 liitrit lahust. 3-4 päeva enne väljaistutamist antakse teist korda lämmastikku, fosforit ja kaaliumit (1:2:1) 40-60 g segu 1m2-le. 
Varast kapsast koristatakse juunis, lõigates pea ära terava noaga, keskmised ja hilised valmimise järgus. Juuli lõpust augusti alguseni koristatakse üle ühe või kahe pea, aga sügisel koristatakse massiliselt.
Hilist kapsast, mis on ette nähtud talviseks säilitamiseks koristatakse oktoobri lõpus novembri alguses, aga hapenduskapsas koristatakse oktoobri keskpaigas. Säilituskapsale jäetakse pea külge pikk varreosa ja peale 2-3 rohelist kattelehte.